Saada küsimus
 
 
 
     
Broneeri hotell
Planeeri  oma  talvepuhkus  TENERIFELE,  LANZAROTELE,  MAROKOSSE või  GRAN CANARIALE  juba  täna ! Lisaks viivad põnevad kaugreisid JAMAICALE...
Oma suvepuhkust Egiptuses saad nüüd veeta ka südatalvel ! Egiptus on reisisiht, mis pakub huvitavat, põnevat ja mitmekesist elamust peaaegu igale maitsele. Kogu maailmas on v&aum...
Sellel talvel saate reisida erakordselt kaunite randadega Fuerteventurale, kontrastide ja ootamatuste maale Indiasse ning Madeira paradiisisaarele. Tõelistele reisigurmaanidele pakume kombinee...
MEHHIKO on Ladina-Ameerika kõige populaarsem turismimaa. Mitmekülgset ja imelist reisisihti külastab aastas enam kui 22 miljonit välisturisti. Rannamõnude nautimise teeva...

Kreeta – on Ida ja Lääne, Aafrika ja Euroopa ristumiskoht.

KREEKA SAARTE KORDUMATU VÕLU 

Kreeka on saarte poolest rikas - neid on rohkem kui 1400. Kui paljud saartest  on asustatud, on ehtkreekalikult selgitamata - mõnede andmete järgi 227, teiste järgi ainult 169... Vaid 78 saarel on elanikke rohkem kui 100.
Paljudele väiksematele saartele pääseb vaid laevaga - elu neis on isoleeritud, vaikne ja unine.
Saartel on säilinud vahemerelik nautlev elustiil, päeva argirütmi määravad ära ajalooliselt väljakujunenud väärtused ja traditsioonid. Kreeklane kuulab kreeka muusikat, sööb kreeka toitu, tantsib kreeka tantse ja seda juba maast-madalast peale. Laskem siis meiegi endale ligi see pealtnäha muretu, veidi nautlev ja natuke minnalskev elustiil nendeks päevadeks, mil viibime puhkusel Kreeka saartel.
 
Turistid on vallutanud saartest kümmekond, tuues ühelt poolt kaasa teretulnud rahavood, teiselt poolt kohaliku idülli asendumise hiigelhotellide ja lõbustusasutuste neoonvalgusega. Parimatel juhtudel on tekkinud õnnelik sümbioos ja uus ning vana eksisteerivad rahulikult kõrvuti.

Viimastel aastakümnetel rahvusvahelisteks kuurortkeskusteks muudetud Kreeka saared pakuvad puhkajale kõike: väljaarendatud, mitmekesist sportimise ja vabaajaveetmise võimalusi pakkuvat infrastruktuuri, hoogsat ööelu, kauneid, vahel ka ülerahvastatud randu, türkiissinise mere vastupandamatut võlu ning kõigest eelnevast küllastudes ka võimalust pageda ranniku rahvarohketest kuurortidest möödanikku, avastama traditsioonilise elustiili säilitanud kaugeid mägi- või kalurikülakesi.

Ka kõige väiksemas külas on alati kirik ja tavern, iseloomuliku külapildi hulka kuuluvad tavernis või kohvipoekeses istuvad kohalikud ätid, kes aja kulgu kaedes maailmaasju arutavad, puude varjus lamavad palavusest kurnatud koerad, külatänavat pidi liikuv musta riietatud eideke eesliga, kel koormaks haokubud või miskit muud vajalikku.
Teie ilmumine sellesse vaikellu on sündmus ja ei jää tähelepanuta. Kreeklane on külalislahke, siirelt sõbralik ja tahab loomulikult ka raha teenida – tavernipidaja lehvitab ja kutsub teid ligi. Minge kindlasti - te saate tõenäoliselt elu parima kreeka salati ja tzatziki, mis koos kerge veiniga maitseb nagu puhkus!
Tulge meiega avastama Kreeka saarte võlu ja ilu!

KARISMAATILINE KREETA
Kreeta on mitmes mõttes kõige-kõige-kõige: see on kõige rikkama ajalooga Kreeka saar, kõige suurem Kreeka saar ja kõige populaarsem Kreeka saar puhkusekohana.
Kreeta saarega on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimunud, et tõde ja väljamõeldist on juba raske eristada. Kreeta on Zeusi sünnimaa, sellel saarel lõi kuningas Minos oma võimsa impeeriumi, siin elas ja lõi oma kuulsad meistritööd Daidalos, mõned uurijad on pidanud Kreetat isegi kuulsa Atlantise jäänukiks.
Saarel on säilmeid Minose kultuurist, monumente Türgi ja Veneetsia ajastust ja enam kui 600 Bütsantsi kirikut. Egiptuse- ja idamõjuline Minose pronksiaja kultuur oli siin haripunktis umbes 1500 aastat eKr, vahetult enne Santorini hävitavat vulkaanipurset, kreeklaste hilisema saarele tungimisega ja vallutustega hävis Minose kultuur, aastal 67 eKr liideti Kreeta Rooma impeeriumiga.
Bütsantsi võimu ajal asusid saarele slaavlased, armeenlased ja Anatoolia kreeklased, pärast neljandat ristisõda 1204.a valitsesid saart veneetslased, tekkis elujõuline Kreeta-Veneetsia kultuur, millest annavad põgusa mulje El Grecona tuntud kreeka kunstniku Domenikos Theotokopulose tööd.
Osmanite impeerium vallutas aastal 1522, pärast 22 aastat kestnud piiramist pealinna Iraklioni, türklaste vastased ülestõusud toimusid saarel aastail 1770, 1821 ja 1896. Kreekaga liideti saar aastal 1913.
Kreetat iseloomustab lisaks dramaatilisele ajaloole ka dramaatiline, majesteetlik loodus. Pika ja kitsa saare jagab kaheks ida-lääne suunaline Lefka Ori mäestik, põhjarannik on Kreeta kuurortparadiis, lõunarannik seevastu märksa vähem välja arendatud ja rahulikum. Kreeta kõrged mäed ulatuvad lõunas kohati mereni välja ja tänini puudub piki lõunarannikut kulgev ja selseid külasid ühendav tee. Leidub külasid, kuhu ka praegu pääseb vaid meritsi. Lõunarannikule sõitmine on päeva nõudev ettevõtmine – lõunasse viivad kitsad mägiteed kulgevad lõppematute serpentiinidena järskudel mäenõlvadel ja tegelikud vahemaad on seetõttu kordi pikemad. See teeb omapäraseks rendiautoga saarel tiirutamise – pea võimatu on teha ringreisi, pigem tuleb ette võtta mitmeid üksikuid väljasõite.
Mägiteed on kitsad, käänulised ja kõhu alt õõnsaks võtvad – kohalikud kihutavad neil surmapõlglikult ja lehvitavad süüdimatult teie sõidurajal teile kurvis vastu sõites. Mitte kõigil neil ei ole hästi läinud, tillukeses mälestuskabelid teeservadel märgivad kohti, kus mõne kohaliku Nikose või Panose sõiduoskus on teeoludele alla jäänud. Kui sõit lõunarannikule võhmale võtab ja kosutust nõuab, saab üürida mõnest võõrastemajast soodsa hinnaga romantilise toa ja veeta unustamatu õhtu rahus ja vaikuses.
 
Geograafiliselt ja maastikuliselt võib saare tinglikult jagada kolmeks eri-ilmeliseks regiooniks.
 
Ida-Kreeta on saare kõige kuivem osa, siin kasvatatakse mõnevõrra oliive, Thripti mäestiku alad (kõrgeim tipp 1500 m) on metsikud ja väheasustatud. Piirkonna kuurortpiirkonnaks on Mirambello laht ja Agios Nikolaos, ülejäänud alad on hotelli-ja kinnisvaraarendajate tegevusest esialgu veel puutumata.

Kesk-Kreeta on kõige enam ohverdanud puhkuseturismile – kogu rannik on täis uusi kuurorte, mis ajalooliste kalurikülade ilme tundmatuseni ära muutnud on. Pool kogu saare hotellide voodikohtadest asub just siin. Siina asub ka saare pealinn ja tähtsaim tööstuskeskus Iraklion, mille lennujaama kaudu saabub saarele lõviosa päikesekummardajaid. Mägistel nõlvadel kasvatatakse viinamarju, viljakas Messara tasandik Kesk-Kreeta lõunaosas on oluline põllumajanduskeskus.
 
Lääne-Kreeta on saare kõige rohelisem ja mägisem regioon, kuurordid on rajatud mägede ja mere vahele jäävatele romantilistele tasandikele. Lõunas ulatuvad mäed kohati mereni, siin on kõrged kaljurannad, mida lõhestavad maalilised kurud. Neis kuulsaim on Euroopa pikim kuru Samaaria, mis tasub kindlasti külastamist. Lääne-Kreetal on saare kauneimad rannad, piirkonnas kasvatatakse oliive ja tsitrusvilju.